esmaspäev, 27. aprill 2009

Viimsi Noortekeskuses

Tänane õppekäik viis meid Viimsi Noortekeskusesse.

Noortekeskus on koht, kuhu on oodatud 7-26 aastased noored, et oma vaba aega mõnusalt sisustada.

Keskuses saab noor vabalt oma huvist lähtuvalt aega sisustada – tulla sõpradega suhtlema, muusikat kuulata, mängida erinevaid lauamänge, piljardit, lauajalgpalli, lauatennist, kasutada internetti ning mängida arvutimänge.

Kindlasti on noortekeskus ka koht, kus saab mõnusalt õppida, sest alati on olemas noorsootöötajad, kelle käest saab nõu ning abi küsida.

Oma küsimuste, murede ja rõõmudega võib alati julgelt nooruslike noorsootöötajate poole pöörduda, sest jagatud mure on pool muret.

Alati on teretulnud ka noorte oma algatus erinevate ürituste ja tegevuste välja mõtlemiseks ning korraldamiseks, sest noored ju ise teavad kõige paremini, mida tahavad, et oleks lõbus.

Huvikeskus on avatud esmaspäevast reedeni kell 14.00- 20.00.


pühapäev, 26. aprill 2009

Võluõunad ehk naeru kätte võib surra!

Täna käisime klassiga Eesti Draamateatris vaatamas lasteetendust "Võluõunad". Selles fantaasiarohkes, mängulises ja põnevas muinasjutus sattus üks teatritrupp mitut sorti seiklustesse. Et päästa teatrit suurest õnnetusest, läks Pierrot otsima võluõunu. Neid õunu oli kahte sorti - ühed, mis ajasid nutma ning teised, mis panid naerma. Kuna Pierrot ei osanud naerda, tekkis tal vaatamata teatrihaldja keelitustele väga suur soov maitsta õunu, mis panid naerma. Sellega kaasnes aga palju sekeldusi. Pierrot muutus peale õunte söömist selliseks, milline ta tegelikult ei olnud. Naer tõis temas esile palju halbu iseloomujooni: ülbust, kiuslikkust, teiste üle naermist jne. Nagu muinasjuttudele kohane, lõppes õnneks ka see etendus hästi. Kõik tegelased mõistsid, et alati on tähtis jääda iseendaks.
Mõned meist on rõõmsameelsed, mõned kurvameelsed. Õnneks oleme kõik erinevad, mistõttu huvitavam on ka maailm.

neljapäev, 16. aprill 2009

Oh, need koogid, nämmm....

Täna korraldasime koogipäeva!
Päeva mõte sündis sellest, et eesti keeles ja inimeseõpetuses oleme terve selle nädala rääkinud toitumisest. Eelkõige tutvume just tervisliku toitumisega. Aga mis elu see on, kui magusat ei saa! Lugemispalas tahtis karupoeg hirmsasti kooki, aga selle tegemine tal eriti hästi ei õnnestunud. Seetõttu otsustasime meie korraldada ühe tõelise koogipäeva.
Kooke on igasuguseid - õunakooke, šokolaadikooke, kirsikooke, kohupiimakooke... nimekirja võib jätkata lõputult. Seega pididki lapsed kodus mõtlema, milline kook neile endile kõige enam meeldib. Kui kook valitud, pidi retsepti vihikusse kirjutama. Kellel võimalusi oli, küpsetas selle ka kooli kaasa. Tore oli näha, et nii palju lapsi oli selle vaeva ette võtnud. Suur tänu teile!
Esialgu sai räägitud, et püüame välja selgitada ka meie klassi lemmiku. Kahjuks see meil ei õnnestunud. Põhjus oli ilmselge. Kõik koogid olid imemaitsvad ja maitsed väga erinevad.
Kellel soovi, sai endale ka oma lemmiku retsepti.
Kes küll oskas arvata, et ka kookidest võib isu täis saada. Pidime ju nii pikalt ootama, enne kui neid üldse maitsta saime. Lõhn meelitas meid terve päev. Kui aeg käes oli, siis kõiki ei suutnudki otsa süüa. Sellest pole aga midagi, homme on ka ju päev.

Küll on tore homme kooli minna, laual koogid ootamas!

Tallinna lähiümbruse joad

Käisime kolmapäeval õppekäigul. Külastasime Tallinna lähiümbruse jugasid.
Alustasime Vääna jõest. Seal saime imetleda Vahiküla juga. Ümbrus oli üpris vesine ja porine, aga seevastu juga veerohke. Vesi voolas nii, et vahututid järgi. Kellel kummikud jalas olid, said ise ka mõne paekivist astme peal jalgu leotada. Meiega oli kaasas giid Martin, kes rääkis nii mõndagi huvitavat. Saime teada, et nende jugade ja jõgede kallastel kasvab Eestis ainukese kohana selline taim nagu
põõsasmaran. See põõsas õitseb suviti väga kaunilt.
Seejärel suundusime Türisalu pangale, kus tutvusime Türisalu jõestikuga ja tegime 2 km pikkuse matka piki merekallast. Seal saime imetleda kõrget klinti ja murdunud paekivi mürakaid.

Edasi sõitsime Keila joa juurde. See juga on 6 meetrit kõrge ja Eestis kõrguselt kolmandal kohal peale Valaste juga (30m) ja Jägala juga (7m). See juga andis juba hea ülevaate, mis need joad üldse on.
Jäänud oli veel Treppoja joastik. Seal oli oja 5m-15 m laiune ja kokku kuus astangut. Julgemad said proovida ka tammi ületamist. Põnevaks tegi selle asjaolu, et sellest oli 1m pikkune jupike puudu. Nüüd said poisid enda hüppeosavust näidata.
Õppekäik lõppes mereäärse piknikuga. Tegime lõket ja kinnitamise keha. Kallasime kummikutest vett välja ja kuivatasime sokke. Tegime ka hea avastuse - sokke asendavad väga hästi ka sõrmikud. Jõudsime ühisele teadmisele, et järgmisel korral peavad igaks juhuks kaasas olema tagavarasokid, ega vahetusjalatsidki halba tee. Peale selle jäi ka aega niisama jooksmiseks ja hullamiseks.
Nüüd saad piltidelt mõistatada ja meenutada, milline mingi juga oli. Kas tunned kõik kohe ära?

neljapäev, 9. aprill 2009

Nõiakaev keeb!



Merilin käis eile Tuhalas nõiakaevu vaatamas. Uskuge või mitte, see hakkas keema! Mäletate, kui meie käisime klassiga seal, siis oli kõik kuiv ja kaevu põhjas oli ainult natuke vett. On see loodus ikka huvitav!
Kellel võimalus, minge seda imet vaatama. Meilin soovitab kindlasti kummikud jalga panna, kuna seal on porine.

teisipäev, 7. aprill 2009

Hallhüljes!

Marcus Madissoon nägi nädalavahetusel enda kodurannas üht toredat looma, kelleks oli HALLHÜLJES. Loodusõpetuse tunnis oli meil samuti juttu hallhüljestest ja siis mitmed meie klassi lapsed ei suutnud uskuda, et need loomad Eestis elavad- hülgeid ju niisama lihtsalt ei kohta .
Piltidel on aga tõestusmaterjal!



Kui keegi veel märkab looduses midagi põnevat, siis jäädvustage see fotole ja näidake ka teistele. Marcusele aga suur tänu põneva leiu eest!

Siit saate ka hallhülge kohta täpsemalt lugeda ning siit saate vaadata hülgekaamerat.

kolmapäev, 1. aprill 2009

Muutus koolivaheaeg!

Õpetajal on rõõm teatada, et tähtsad tegelased Haridusministeeriumist otsustasid veidi muuta Eesti koolide vaheaegade korraldust.
See on juba kaua rääkimisel olnud, et Eesti lapsed saavad liiga pikalt suvel puhata. Muudes riikides lähevad lapsed kooli juba augustis. Meie õnneks saame kooli tulla ikkagi 1. septembril. Muutus ainult see, et kui tavaliselt lõpeb kool juuni alguses, siis alates sellest õppeaastast jäävad lapsed vaheajale alles 30. juunil.
Minul on sellise uudise üle ainult hea meel. Saan teiega rohkem koos olla! Nii tore oleks suvel tunde mererannas teha. Või mis teie arvate?