Meie klassi jõuluaeg algas sellel aastal toreda teatrikülastusega. Käisime Eesti Draamateatris vaatamas etendust "Piparkoogimehike". Etenduse põnev elu käis vana köögikapi riiulil. Seal oli Suurte poolt äsja küpsetatud, algul veel pisut pehme Piparkoogimehike, vapper meremehehingega Sool, sõnakas-turtsakas Pipar, natuke kardetav ja taimede saladusi tundev Vana Teepakk. Seina sisse näritud august käis tegelasi hirmutamas ohtlik Hiir Ülbe Kutt. Käokellas elas männipuust valmistatud Herr Kellakägu, kes sündis Shveitsimaa mägedes ja kaunilt joodeldas nii Suurte kui ka köögikapielanike rõõmuks. Kuid ühel päeval oli tal odraokas kurgus ja hääl ära. Ta oli rikkis ning Suured tahtsid ta prügikasti visata. Köögiriiulirahvas otsustas aga Herr Kellakäo päästa ja tema kurgu raviks mett muretseda ning võttis ette suure seiklusliku päästeoperatsiooni. Lavastuses oli palju laulu ja tantsu, põnevust ja suurt sõprust.