teisipäev, 29. detsember 2009
Jõulubowling!
Sellel aastal tähistasime jõule veidi teisiti. Kuna meie klass on väga liikuv ja sportlik, siis otsustasime minna ühiselt bowlingut mängima. Et ikka lõbusam oleks, kutsusime vanemad ka kaasa. Üritus toimus Kuulsaalis.
Kuna võistelda on alati tore, siis tegime seda ka seekord. Iga pere moodustas ühe võistkonna. Kokku saime 18 võistkonda. Nüüd võiski mäng alata! Kõik olid väga tublid. Isegi need, kes mängisid bowlingut esimest korda. Arvesse läks kahe vooru kõige parem tulemus. Esimene voor oli väga tasavägine. Peale esimest ringi oli 2 peret sama skooriga - Sandri pere ja Marcus Madissooni pere. Teises voorus suutis aga Marcus Madissooni pere teistest ette rebida ja endale võidu kindlustada. Nemad viisid ka karika koju.
Et teised päris õnnetud ei oleks, toimus ka jõululoterii, kus iga loos võitis. Loodan, et kõik said endale meelepärase kingituse.
Suur tänu kõigile osavõtjatele! Olite väga vahvad!
Siit ka väike pildimeenutus Karli isalt...
Kuna võistelda on alati tore, siis tegime seda ka seekord. Iga pere moodustas ühe võistkonna. Kokku saime 18 võistkonda. Nüüd võiski mäng alata! Kõik olid väga tublid. Isegi need, kes mängisid bowlingut esimest korda. Arvesse läks kahe vooru kõige parem tulemus. Esimene voor oli väga tasavägine. Peale esimest ringi oli 2 peret sama skooriga - Sandri pere ja Marcus Madissooni pere. Teises voorus suutis aga Marcus Madissooni pere teistest ette rebida ja endale võidu kindlustada. Nemad viisid ka karika koju.
Et teised päris õnnetud ei oleks, toimus ka jõululoterii, kus iga loos võitis. Loodan, et kõik said endale meelepärase kingituse.
Suur tänu kõigile osavõtjatele! Olite väga vahvad!
Siit ka väike pildimeenutus Karli isalt...
"Väike nõid"
8. detsembril käsime taaskord teatris. Seekord aga Eesti Nukuteatris vaatamas etendust "Väike nõid". Etendus meeldis kõigile väga. Eriti lummasid meid toredad kostüümid ja peaosatäitja Iiris Vesiku suurepärane näitlejameisterlikkus.Nüüd aga veidi etendusest lähemalt.
Juuste lehvides, seelikute laperdades tantsisid nõiad ümber nõiatule. Mäenõiad, metsanõiad, soonõiad, udunõiad ja piksenõiad, tuulenõiad, põuanõiad ja rohunõiad. Kõik nad tuiskasid metsikult läbisegi ning vehkisid luudadega. Kuid selle nõiamäsu keskele püüdis end peita üks väikene nõid – kõigest sada kakskümmend seitse ja pool aastat vana! Sellises õrnas eas nõial polnud Walpurgi ööl Blocksbergi mäele lendamine lubatud. Aga nii väga tahtis ta koos teiste nõidadega ümber suure nõiatule nõiatantsu tantsida! See polnud aga lubatud ja peagi oligi väike nõid avastatud. Ent selleks, et Walpurgi ööl tantsima lennata võiks, pidi saama heaks nõiaks. Väikesel nõial ja suurtel nõidadel oli aga erinev arusaam headusest. Lisaks pidi väike nõid tundma kõiki väikeseid ja suuri nõiavigureid paksust nõiaraamatust. Nõnda asuski väikene nõid heategusid korda saatma. Need heateod aga ei meeldinud nõianõukogule. Nagu muinasjuttudes ikka lõpeb kõik õnnelikult. Nõnda juhtus ka seekord. Kurjus sai teenitud karistuse ja headus võitis.
Heategevuslik jõululaat toimus sellel aastal meie koolimajas 2. ja 4. detsembril. Meie klassi kauplemise päev oli seekord reedel. Hommikul saabusid kooli rõõmsad lapsed oma suurte kaubalaaridega. Kõik olid väga uhked enda kauba üle ja näitasid seda rõõmuga. Müügiks oli igasuguseid asju - kooke, küpsiseid, pirukaid, piparkooke, vahvleid, muffineid ... Väga toredad olid ka käsitsi tehtud kaunistused - jõuluehted, kaardid, õnnekivid...
Võrreldes eelmisega aastaga oli laat veidi erinev. Seda just sellepärast, et polnud suurte klasside õpilasi ostmas. Aga sellest polnud väga suurt puudust. Kaubast saime kenasti lahti ja annetuse summaks kogunes peaaegu 600 krooni. Võime selle summa üle väga uhked olla! Eriti suur kiitus nendele lastele, kes võtsid vaevaks midagi müügiks valmistada. Siinkohal tahan tänada ka kõiki peresid!
Kokku koguti laadaga veidi enam kui 19 000 krooni. Tulu läks Viimsi Invaühingule.
Võrreldes eelmisega aastaga oli laat veidi erinev. Seda just sellepärast, et polnud suurte klasside õpilasi ostmas. Aga sellest polnud väga suurt puudust. Kaubast saime kenasti lahti ja annetuse summaks kogunes peaaegu 600 krooni. Võime selle summa üle väga uhked olla! Eriti suur kiitus nendele lastele, kes võtsid vaevaks midagi müügiks valmistada. Siinkohal tahan tänada ka kõiki peresid!
Kokku koguti laadaga veidi enam kui 19 000 krooni. Tulu läks Viimsi Invaühingule.
Meie klassi jõuluaeg algas sellel aastal toreda teatrikülastusega. Käisime Eesti Draamateatris vaatamas etendust "Piparkoogimehike". Etenduse põnev elu käis vana köögikapi riiulil. Seal oli Suurte poolt äsja küpsetatud, algul veel pisut pehme Piparkoogimehike, vapper meremehehingega Sool, sõnakas-turtsakas Pipar, natuke kardetav ja taimede saladusi tundev Vana Teepakk. Seina sisse näritud august käis tegelasi hirmutamas ohtlik Hiir Ülbe Kutt. Käokellas elas männipuust valmistatud Herr Kellakägu, kes sündis Shveitsimaa mägedes ja kaunilt joodeldas nii Suurte kui ka köögikapielanike rõõmuks. Kuid ühel päeval oli tal odraokas kurgus ja hääl ära. Ta oli rikkis ning Suured tahtsid ta prügikasti visata. Köögiriiulirahvas otsustas aga Herr Kellakäo päästa ja tema kurgu raviks mett muretseda ning võttis ette suure seiklusliku päästeoperatsiooni. Lavastuses oli palju laulu ja tantsu, põnevust ja suurt sõprust.
kolmapäev, 11. november 2009
Gripi vastu!
Viimastel päevadel on palju juttu olnud gripist. Gripp on väga tõsine nakkushaigus.
Siin on sulle 4 lihtsalt nippi, mis aitavad selle haigusega võidelda:
Pese tihti käsi!
Aevastades kata suu!
Hoia haigega vahet!
Haigena jää koju ja helista arstile!
Siit saab rohkem teavet gripi kohta .
Olen kuulnud, et ka tants pidi hästi mõjuma.
Õpi selgeks gripitants!
Siin on sulle 4 lihtsalt nippi, mis aitavad selle haigusega võidelda:
Pese tihti käsi!
Aevastades kata suu!
Hoia haigega vahet!
Haigena jää koju ja helista arstile!
Siit saab rohkem teavet gripi kohta .
Olen kuulnud, et ka tants pidi hästi mõjuma.
Õpi selgeks gripitants!
teisipäev, 10. november 2009
pühapäev, 8. november 2009
reede, 6. november 2009
Õppekäigul
Sõiduks läks rahvakirjanik Oskar Lutsu sünnikohta ning Tootsi ja Kiire lugude maale Palamusele Jõgevamaal. Seda just seetõttu, kuna eelmisel veerandil tutvusime lugemikus raamatuga "Kevade". Samuti vaatasime koos filmi.Palamusel tutvustati meile esmalt muuseumi väljapanekuid, räägiti Osakar Lutsust ning ühiselt tuletasime meelde "Kevade" tegelaste tegemisi.
Seejärel toimus meil Oskar Lutsu aja koolitund. Saime lugeda vanaaegset gootikirja ja seejärel kirjutasime ehtsa tindi ning sulega. Saime osa ka rehkendamise-, lugemise-, laulmise- ja kodumaateaduse tunnist. Tunni käigus täitsime tunnistuse, mille igaüks sai koju kaasa võtta.
Pärast toimus meil tutvumine Palamuse ümbrusega. Kirik, saun, apteek, vana koolimaja ja palju muud tulid meile kõik tuttavad ette. Ja seda just tänu filmile!
Järgmisena viis tee meid Siimusti Keraamikatehasesse. Seal ootas meid giid, kes tutvustas savinõude valmimise protsessi. Kõik oli väga põnev! Saime teada, et savinõu peab ainult siis vett, kui see on ahjus pikalt kuivanud ning glasuuriga kaetud. Kõike töökäike saime oma silmaga jälgida, mõni isegi oma käega proovida.
Hiljem külastasime ka poodi, kus müüdi savinõusid. Kaupa oli palju ja valida oli üpris raske. Igatahes leidsid kõik soovijad endale midagi. Poemüüja ütles hiljem, et selliseid ostjaid pole ta veel enne näinud. Seda just seetõttu, et nii palju kaupa osteti.
Igatahes ostis ka õpetaja palju toodangut kaasa, millist saame kunstitunnis põnevaid esemeid meisterdada. Tasub oodata!
Seejärel toimus meil Oskar Lutsu aja koolitund. Saime lugeda vanaaegset gootikirja ja seejärel kirjutasime ehtsa tindi ning sulega. Saime osa ka rehkendamise-, lugemise-, laulmise- ja kodumaateaduse tunnist. Tunni käigus täitsime tunnistuse, mille igaüks sai koju kaasa võtta.
Pärast toimus meil tutvumine Palamuse ümbrusega. Kirik, saun, apteek, vana koolimaja ja palju muud tulid meile kõik tuttavad ette. Ja seda just tänu filmile!
Järgmisena viis tee meid Siimusti Keraamikatehasesse. Seal ootas meid giid, kes tutvustas savinõude valmimise protsessi. Kõik oli väga põnev! Saime teada, et savinõu peab ainult siis vett, kui see on ahjus pikalt kuivanud ning glasuuriga kaetud. Kõike töökäike saime oma silmaga jälgida, mõni isegi oma käega proovida.
Hiljem külastasime ka poodi, kus müüdi savinõusid. Kaupa oli palju ja valida oli üpris raske. Igatahes leidsid kõik soovijad endale midagi. Poemüüja ütles hiljem, et selliseid ostjaid pole ta veel enne näinud. Seda just seetõttu, et nii palju kaupa osteti.
Igatahes ostis ka õpetaja palju toodangut kaasa, millist saame kunstitunnis põnevaid esemeid meisterdada. Tasub oodata!
teisipäev, 27. oktoober 2009
Tervishoiumuuseumis
Käisime klassiga Eesti Tervishoiumuuseumis.
Kohe alustuseks vaatasime klaasinimest ja kuulasime tutvustust. Saime teada, millised organid inimese see on ja kus need täpselt asuvad. Seejärel tutvusime inimese arenguga. Vaatasime väljapanekut loote arengust.
Muuseumis oli näitus ka pimedate elust ja tegevustest. Kuulasime tutvustust pimedate abivahenditest. Käisime pimedas tunnelis. Saime ka ise tunda seda, mida tähendab pimedana tänaval liikumine. Võtsime osa pimedate joonistustunnist. Lisaks said soovijad enda nime kirjutada pimekirjas.
Lõpetuseks panime proovile enda reaktsioonikiiruse, lõhnateravuse, tasakaalu hoidmise oskuse, nägemisteravuse jne.
Siit ka väike tutvustav video
Kohe alustuseks vaatasime klaasinimest ja kuulasime tutvustust. Saime teada, millised organid inimese see on ja kus need täpselt asuvad. Seejärel tutvusime inimese arenguga. Vaatasime väljapanekut loote arengust.
Muuseumis oli näitus ka pimedate elust ja tegevustest. Kuulasime tutvustust pimedate abivahenditest. Käisime pimedas tunnelis. Saime ka ise tunda seda, mida tähendab pimedana tänaval liikumine. Võtsime osa pimedate joonistustunnist. Lisaks said soovijad enda nime kirjutada pimekirjas.
Lõpetuseks panime proovile enda reaktsioonikiiruse, lõhnateravuse, tasakaalu hoidmise oskuse, nägemisteravuse jne.
Siit ka väike tutvustav video
Pilte meie õppekäigust saab jälgida siit...
esmaspäev, 19. oktoober 2009
Tean tulest!
Täna käisime suures majas põneval üritusel. Meile käis rääkimas üks inimene Põhja- Eesti Päästekeskusest. See oli väga vajalik ja õpetlik loeng. Meile räägiti tööst päästekeskustes. Saime palju huvitavat teada ja vanu teadmisi uuendada. Lõpetuseks vaatasime ka üht õppefilmi, mille põhiteemaks oli TULI.
Reedene üllatus!
Reedel ootas meid koolis üllatus. Kunstiõpetuse tunni ajal oli meil külaline. Selleks külaliseks oli Merilin, kes oli meie klassikaaslane esimeses ja teises klassis. Merilin kolis suvel Soome ja õpib nüüd Soome koolis. Ta käiski meile rääkimas enda elust Soome koolis. Erinevusi on palju. Esimese aasta ei õpi Merilin mitte tavalises koolis, vaid sellises, kus aidatakse tal kohaneda eluga Soomes. Seal pannakse palju rõhku soome keele õppimisele. Merilini enda sõnul on tal veidi raske, aga küll ta hakkama saab. Meile igatahes õpetas ta juba mitmeid soomekeelseid sõnu.
Jõudu Sulle, Merilin!
Jõudu Sulle, Merilin!
kolmapäev, 14. oktoober 2009
Klassiõhtu
Täna toimus meil selle õppeaasta esimene klassiõhtu. Teemaks oli muidugi "Mängude õhtu". See mõte kasvas välja eesti keele tunnist, kus tegelesime terve nädala erinevate mängudega. Kõigile tundus, et mängida võiks ju lõputult. Miks siis mitte sisustada üks klassiõhtu ainult mängudega!
Et kõik hästi sujuks, oli ka kaks mängujuhti, kelle ülesandeks oli mängud otsida. Merith ja Linda said suurepäraselt hakkama. Siinkohal suur kiitus teile toredate mängude eest!
Tähtsündmuseks oli aga helkuri kavandite näitus. Päeval said kõik lapsed mõelda välja sellise helkuri, mida nemad hea meelega kannaksid. Kõik helkurid olid väga toredad. Et oleks ka väike võistlusmoment, valis klass välja ühise lemmiku. Võidutöö kuulus Lindale. Teist ja kolmandat kohta jäid jagama Marcus Madissoon ja Carmen.
Siit ka väike pildimeenutus...
Et kõik hästi sujuks, oli ka kaks mängujuhti, kelle ülesandeks oli mängud otsida. Merith ja Linda said suurepäraselt hakkama. Siinkohal suur kiitus teile toredate mängude eest!
Tähtsündmuseks oli aga helkuri kavandite näitus. Päeval said kõik lapsed mõelda välja sellise helkuri, mida nemad hea meelega kannaksid. Kõik helkurid olid väga toredad. Et oleks ka väike võistlusmoment, valis klass välja ühise lemmiku. Võidutöö kuulus Lindale. Teist ja kolmandat kohta jäid jagama Marcus Madissoon ja Carmen.
Siit ka väike pildimeenutus...
kolmapäev, 30. september 2009
Missugune on hea õpetaja?
-sellise küsimuse esitas õpetaja täna.
Igaüks sai enda arvamuse kirja panna ja siin need on...
Hea õpetaja on lahke, mitte halb. Samuti on ta intelligentne ja ilus. (Joosep)
Hea õpetaja on see, kes on sõbralik ja ei ole kuri. See, kes aitab meid ning vahel mängib meiega. Ta on heledate juustega. Tal on kogu aeg rõõmus tuju ja ta teeb nalja. Meie õpetaja on see õige -õige. Meie õpetaja on tore.(Brigit)
Hea õpetaja on laste vastu lahke. Aitab hädast välja ja riidleb siis, kui vaja. Ta võiks vahel nalja teha. (Merith)
Hea õpetaja on see, kes ei ole kuri ja ei riidle. Õpetaja on hea siis, kui ta on viisakas ja lahke. (Glen)
Hea õpetaja on see, kes ei riidle ega pane märkust. Kui õpetaja naerab, siis on ka minul hea meel. Õpetaja on hea siis, kui lapsed pahandust ei tee ega kakle.
Õpetaja tore sell
õpetab meid iga kell.
Siis kui õpetaja kooli tuleb,
mina kohe õue tulen.
Õpetab meid nii ja naa
Mina aru üldse saan
Õpetaja koju läheb,
mina tema juurde tulen. (Helery)
Hea õpetaja on tark, tubli ja abivalmis, muidu selles ametis kaugele ei jõua. Õpetaja ei tohi karjuda ega lollitada. Õpetaja peaks naljadest aru saama. (Alex)
Hea õpetaja on see, kes on lahke ja hooliv. Minu õpetaja on peale selle veel ilus, tore ja väga abivalmis. Hea on ka see, kes teeb põnevaid mänge. (Mia)
Hea õpetaja on lahke ja tubli.
Tema üldse ei käi ööklubis.
Kord ehitas ta meiega onni,
muidugi jälestab ta konni.
Kui õhtu lõpuks käes,
siis tema rahus meid koju minemas näeb. (Sander)
Hea õpetaja on hoolitsev, ei ole kuri, ta on rõõmus. (Brent)
Hea õpetaja ei karju laste peale. Õpetaja peaks olema lahke ja hell, natuke peab karm ka olema. Õpetaja võiks olla kogu aeg rõõmus. (Meeli-Mari)
Kes ei pahandaks. Tooks iga päev uusi asju. Iga päev jääksid tunnid ära. Lubab teha, mida lapsed tahavad. (Marcus Mad)
Hea õpetaja on selline, kes ei riidle väga palju. Heale õpetajale on kõik klassi lapsed ühtemoodi head. (Ragnar)
Minu arvates on Vivika kõige parem õpetaja. Ta on hea ja mõnikord teeb nalja, mõnikord me mängime. (Elšad)
Hea õpetaja on hea laste vastu. Vahel peab ka kuri olema. Muidu lapsed ei kuulaks sõna. Ka laps peab õpetaja vastu hea olema, siis saab ka õpetaja tema vastu hea olla. Ta peaks ka hästi õpetama. (Carmen)
Hea õpetaja on aus. Õpetaja aitab sind mures. Õpetaja ei riidle, siis kui laps on korralik. Õpetajat peab austama. (Merilyn)
Hea õpetaja on tavaline õpetaja. Et õpetaja saaks hea olla, peame ka meie head olema. Kui õpetaja on rõõmus, siis on minul ka hea meel. Õpetaja on vahva, sest ta õpetab meid. See õpetaja, kellest ma rääkisin, on Vivika. (Heleriin)
Hea õpetaja on meie õpetaja. Ta on sellepärast hea, et tema ei riidle kellegagi. Ta on lihtsalt nii hea õpetaja, et teda ei saa kohe võrreldagi. Tema on meie parim õpetaja üldse. Jee.. elagu meie õpetaja! Tema ei riidle meiega üldse, ta lihtsalt kutsub meid korrale. (Karl)
Õpetaja on hea.
Sina seda ei tea.
Sina seda teadma pead,
nüüd on tore, sest sa tead.
Õpetaja, sina oled ilus
su iludus on minus.
Roosa pluus ja siidist püksid.
Iga päev sa särad. (Linda)
Õpetajal on rõõmus meel,
kes veel koolis saab parem olla veel!
Söögivahetunni ajal
kostab naeru koolimajast.
Sünnipäevalastele lubab jagada ta komme
ega lastele ei viska ta vihapomme. (Pilleriin)
Õpetaja on tore ja aitab mind. Õpetaja on vahel naljakas. Ma tahan ta enda juurde kutsuda, aga tal pole aega. Õpetaja on virk ja tark.(Kätriin)
Meil on üks tore õpetaja.
Ta annab meile tundi.
Seal on toredaid lapsi. (Marcus Mals.)
Igaüks sai enda arvamuse kirja panna ja siin need on...
Hea õpetaja on lahke, mitte halb. Samuti on ta intelligentne ja ilus. (Joosep)
Hea õpetaja on see, kes on sõbralik ja ei ole kuri. See, kes aitab meid ning vahel mängib meiega. Ta on heledate juustega. Tal on kogu aeg rõõmus tuju ja ta teeb nalja. Meie õpetaja on see õige -õige. Meie õpetaja on tore.(Brigit)
Hea õpetaja on laste vastu lahke. Aitab hädast välja ja riidleb siis, kui vaja. Ta võiks vahel nalja teha. (Merith)
Hea õpetaja on see, kes ei ole kuri ja ei riidle. Õpetaja on hea siis, kui ta on viisakas ja lahke. (Glen)
Hea õpetaja on see, kes ei riidle ega pane märkust. Kui õpetaja naerab, siis on ka minul hea meel. Õpetaja on hea siis, kui lapsed pahandust ei tee ega kakle.
Õpetaja tore sell
õpetab meid iga kell.
Siis kui õpetaja kooli tuleb,
mina kohe õue tulen.
Õpetab meid nii ja naa
Mina aru üldse saan
Õpetaja koju läheb,
mina tema juurde tulen. (Helery)
Hea õpetaja on tark, tubli ja abivalmis, muidu selles ametis kaugele ei jõua. Õpetaja ei tohi karjuda ega lollitada. Õpetaja peaks naljadest aru saama. (Alex)
Hea õpetaja on see, kes on lahke ja hooliv. Minu õpetaja on peale selle veel ilus, tore ja väga abivalmis. Hea on ka see, kes teeb põnevaid mänge. (Mia)
Hea õpetaja on lahke ja tubli.
Tema üldse ei käi ööklubis.
Kord ehitas ta meiega onni,
muidugi jälestab ta konni.
Kui õhtu lõpuks käes,
siis tema rahus meid koju minemas näeb. (Sander)
Hea õpetaja on hoolitsev, ei ole kuri, ta on rõõmus. (Brent)
Hea õpetaja ei karju laste peale. Õpetaja peaks olema lahke ja hell, natuke peab karm ka olema. Õpetaja võiks olla kogu aeg rõõmus. (Meeli-Mari)
Kes ei pahandaks. Tooks iga päev uusi asju. Iga päev jääksid tunnid ära. Lubab teha, mida lapsed tahavad. (Marcus Mad)
Hea õpetaja on selline, kes ei riidle väga palju. Heale õpetajale on kõik klassi lapsed ühtemoodi head. (Ragnar)
Minu arvates on Vivika kõige parem õpetaja. Ta on hea ja mõnikord teeb nalja, mõnikord me mängime. (Elšad)
Hea õpetaja on hea laste vastu. Vahel peab ka kuri olema. Muidu lapsed ei kuulaks sõna. Ka laps peab õpetaja vastu hea olema, siis saab ka õpetaja tema vastu hea olla. Ta peaks ka hästi õpetama. (Carmen)
Hea õpetaja on aus. Õpetaja aitab sind mures. Õpetaja ei riidle, siis kui laps on korralik. Õpetajat peab austama. (Merilyn)
Hea õpetaja on tavaline õpetaja. Et õpetaja saaks hea olla, peame ka meie head olema. Kui õpetaja on rõõmus, siis on minul ka hea meel. Õpetaja on vahva, sest ta õpetab meid. See õpetaja, kellest ma rääkisin, on Vivika. (Heleriin)
Hea õpetaja on meie õpetaja. Ta on sellepärast hea, et tema ei riidle kellegagi. Ta on lihtsalt nii hea õpetaja, et teda ei saa kohe võrreldagi. Tema on meie parim õpetaja üldse. Jee.. elagu meie õpetaja! Tema ei riidle meiega üldse, ta lihtsalt kutsub meid korrale. (Karl)
Õpetaja on hea.
Sina seda ei tea.
Sina seda teadma pead,
nüüd on tore, sest sa tead.
Õpetaja, sina oled ilus
su iludus on minus.
Roosa pluus ja siidist püksid.
Iga päev sa särad. (Linda)
Õpetajal on rõõmus meel,
kes veel koolis saab parem olla veel!
Söögivahetunni ajal
kostab naeru koolimajast.
Sünnipäevalastele lubab jagada ta komme
ega lastele ei viska ta vihapomme. (Pilleriin)
Õpetaja on tore ja aitab mind. Õpetaja on vahel naljakas. Ma tahan ta enda juurde kutsuda, aga tal pole aega. Õpetaja on virk ja tark.(Kätriin)
Meil on üks tore õpetaja.
Ta annab meile tundi.
Seal on toredaid lapsi. (Marcus Mals.)
kolmapäev, 23. september 2009
Kaunist sügist!
Täna algas sügis. Seda toredat sündmust tähistasime ka klassis.
Sügise sünnipäeva pidasime esimese tunni ajal. Tegelikult oli tunda sügishõngu terve koolipäeva jooksul. Selles mängis osa ka vihmasadu, mis akna taga krabistas.
Sügis on väga rikkalik aastaaeg. Seetõttu sai ka meie sünnipäevalaud andiderohke.
Paljud lapsed olid kodudest kaasa toonud mitmesuguseid sügisande või nendest valmistatud asju. Saime maitsta imehäid õunakooke, süüa iseküpsetatud leiba, nokkida soolaube, peale hammustada mahlast õuna. Silmailu pakkusid toredad lehtedest pildid, lauakaunistused ja ka meisterdatud käbinukud.
Suur tänu kõigile, kes võtsid vaevaks veidi sügist klassituppa tuua.
Sügise sünnipäeva pidasime esimese tunni ajal. Tegelikult oli tunda sügishõngu terve koolipäeva jooksul. Selles mängis osa ka vihmasadu, mis akna taga krabistas.
Sügis on väga rikkalik aastaaeg. Seetõttu sai ka meie sünnipäevalaud andiderohke.
Paljud lapsed olid kodudest kaasa toonud mitmesuguseid sügisande või nendest valmistatud asju. Saime maitsta imehäid õunakooke, süüa iseküpsetatud leiba, nokkida soolaube, peale hammustada mahlast õuna. Silmailu pakkusid toredad lehtedest pildid, lauakaunistused ja ka meisterdatud käbinukud.
Suur tänu kõigile, kes võtsid vaevaks veidi sügist klassituppa tuua.
esmaspäev, 14. september 2009
Terves kehas terve vaim!
Täna tegime sporti. Läksime ühiselt vana Viimsi Keskkooli staadionile. Seal ootasid meid ees mitmed võistlused. Nagu õiged sportlased ikka, eelnes jõuproovile korralik soojendus. Kui kõik lihased soojad, võis võistlus alata.
Esimeseks alaks oli käbide täpsusvise. See ala ei läinud meie klassil sugugi hästi. Kahjuks ei suutnud mitte keegi enda käbi korvi visata. Järgmiseks alaks oli taaskord käbivise. Seekord aga nõnda, et õpetaja pidi korviga käbid kinni püüdma. See ala läks lausa suurepäraselt. Kõik olid nii head viskajad, et õpetajal õnnestus kõikide käbid kinni püüda. Tulemuseks oli 21 käbi 21-st.
Edasi võtsime mõõtu teatevõistluses ja hoota kaugushüppes.
Sportliku päeva lõpetas "maraton". Kõik jooksid 2 staadioniringi.
Siit väike ülevaade meie spordipäevast...
Esimeseks alaks oli käbide täpsusvise. See ala ei läinud meie klassil sugugi hästi. Kahjuks ei suutnud mitte keegi enda käbi korvi visata. Järgmiseks alaks oli taaskord käbivise. Seekord aga nõnda, et õpetaja pidi korviga käbid kinni püüdma. See ala läks lausa suurepäraselt. Kõik olid nii head viskajad, et õpetajal õnnestus kõikide käbid kinni püüda. Tulemuseks oli 21 käbi 21-st.
Edasi võtsime mõõtu teatevõistluses ja hoota kaugushüppes.
Sportliku päeva lõpetas "maraton". Kõik jooksid 2 staadioniringi.
Siit väike ülevaade meie spordipäevast...
esmaspäev, 7. september 2009
Olemegi juba 3.klassis!
Aeg on lennanud väga kiirelt. Juba ongi teine koolinädal alanud. Kuidas meil siis need esimesed päevad möödusid?
Esimene sõna, mis meenub, on KIIRELT. Tutvusime uue koolimajaga.
Leidsime ühiselt, et maja on mõnus. Eriti hea on olla kolmandal korrusel. Miks? Eks ikka sellepärast, et siin on kõik tähtsad ruumid käe-jala juures: lauluklass, inglise keele klass, raamatukogu, kunstiklass, logopeed, arvutiklass ja pikapäevrühm.
Nüüd aga õppimisest. Suvi on üks igati lahe aeg, saab palju puhata. Isegi nii palju, et kõik varasemalt õpitu tundub kuhugile kadunud olevat. Kes oleks osanud arvata, et kui õpetaja küsib sellist arvutust nagu 15+7, siis selle õige vastuse leidmine tundub olema kui hiina keel. Õnneks kordamisel meenus tasapisi kõik vajalik.
Samuti pidi õpetaja sageli meelde tuletama tunnikorda ja viisakat käitumist. Loodetavasti saab varsti kõik jälle selgeks ning mõnus õppimisaeg võib alata.
Esimene sõna, mis meenub, on KIIRELT. Tutvusime uue koolimajaga.
Leidsime ühiselt, et maja on mõnus. Eriti hea on olla kolmandal korrusel. Miks? Eks ikka sellepärast, et siin on kõik tähtsad ruumid käe-jala juures: lauluklass, inglise keele klass, raamatukogu, kunstiklass, logopeed, arvutiklass ja pikapäevrühm.
Nüüd aga õppimisest. Suvi on üks igati lahe aeg, saab palju puhata. Isegi nii palju, et kõik varasemalt õpitu tundub kuhugile kadunud olevat. Kes oleks osanud arvata, et kui õpetaja küsib sellist arvutust nagu 15+7, siis selle õige vastuse leidmine tundub olema kui hiina keel. Õnneks kordamisel meenus tasapisi kõik vajalik.
Samuti pidi õpetaja sageli meelde tuletama tunnikorda ja viisakat käitumist. Loodetavasti saab varsti kõik jälle selgeks ning mõnus õppimisaeg võib alata.
teisipäev, 1. september 2009
esmaspäev, 13. juuli 2009
Ilusat suve jätku!
Nüüd on juba paras jagu suvevaheaega möödas ja järele jäänud veel pikemgi aeg.
2. klass on juba ammu lõpetatud ja ees ootamas 3. õppeaasta.
Tagasi sellele aastale mõeldes, võib kogeda, et see polnudki teab mis raske?! Said kenasti hakkama! Olen Sinu üle uhke!
Loodetavasti oled juba kenasti puhanud, palju põnevat teinud ja kogenud. Ole suvel aktiivne ja rõõmsameelne. Püüa kõik seiklused/toimetused hästi meelde jätta, et saaksid neist sügisel meile kõigile rääkida. Kui sa midagi toredat silmad, siis kindlasti jäädvusta see fotole. Sügisel teeme suvistest piltidest näituse.
Kui ilmad on vihmased ja õue mängima ei saa, siis ära niisama igavle. Võid vahel korrata kõike seda, mida 2. klassis õppisime. Peaasi, et õpitu ei ununeks, siis on 3. klassis kergem. Tuleta meelde ka korrutustabel.
Üks hea asi igavuse vastu on kindlasti lugemine. Võid juba hoolsasti Lindgreni “Bullerby lapsi” lugema hakata. Septembri alguses räägime sellest raamatust ja teeme ka lugemistesti. Samuti leia endale suvelugemiseks muid raamatuid. Kanna kõik lugemispäevikusse!
Järgnevalt annan nimekirja 3. klassi klassivälise lugemise raamatute kohta, mille peale tulevad lugemistestid. Siis saad need suvel juba välja otsida ja lugemisega algust teha:
1. veerand- A. Lindgren "Bullerby lapsed"
2. veerand - A. Kivirähk "Sirli, Siim ja saladused"
3. veerand - O. Preussler "Väike nõid"
4. veerand - E. B. White "Charlotte koob võrku"
Kuna ka sellel õppeaastal kehtib reegel - vähemalt 2 raamatut veerandis, siis järgnevalt on hulk raamatuid, mille hulgast võid valida endale sobiva
Nüüd peaks Sul põnevat tegevust küllaga olema. Eks see ole vana tõde, et
inimesega, kes palju loeb, on huvitavam vestelda ja tema silmaring on väga avar.
Toredat lugemislusti!
2. klass on juba ammu lõpetatud ja ees ootamas 3. õppeaasta.
Tagasi sellele aastale mõeldes, võib kogeda, et see polnudki teab mis raske?! Said kenasti hakkama! Olen Sinu üle uhke!
Loodetavasti oled juba kenasti puhanud, palju põnevat teinud ja kogenud. Ole suvel aktiivne ja rõõmsameelne. Püüa kõik seiklused/toimetused hästi meelde jätta, et saaksid neist sügisel meile kõigile rääkida. Kui sa midagi toredat silmad, siis kindlasti jäädvusta see fotole. Sügisel teeme suvistest piltidest näituse.
Kui ilmad on vihmased ja õue mängima ei saa, siis ära niisama igavle. Võid vahel korrata kõike seda, mida 2. klassis õppisime. Peaasi, et õpitu ei ununeks, siis on 3. klassis kergem. Tuleta meelde ka korrutustabel.
Üks hea asi igavuse vastu on kindlasti lugemine. Võid juba hoolsasti Lindgreni “Bullerby lapsi” lugema hakata. Septembri alguses räägime sellest raamatust ja teeme ka lugemistesti. Samuti leia endale suvelugemiseks muid raamatuid. Kanna kõik lugemispäevikusse!
Järgnevalt annan nimekirja 3. klassi klassivälise lugemise raamatute kohta, mille peale tulevad lugemistestid. Siis saad need suvel juba välja otsida ja lugemisega algust teha:
1. veerand- A. Lindgren "Bullerby lapsed"
2. veerand - A. Kivirähk "Sirli, Siim ja saladused"
3. veerand - O. Preussler "Väike nõid"
4. veerand - E. B. White "Charlotte koob võrku"
Kuna ka sellel õppeaastal kehtib reegel - vähemalt 2 raamatut veerandis, siis järgnevalt on hulk raamatuid, mille hulgast võid valida endale sobiva
Eesti autorid:
● A. Pervik „Kallis härra Q“
● A. Kivirähk „Leiutajateküla Lotte“
● E. Raud „Naksitrallid“
● R. Made „Veli Oliver“
● H. Käo raamatud
● J. Kaplinski „Põhjatuul ja lõunatuul“
● K. Kass „Samueli võlupadi“
- H. Rand "Kollased koolilood"
Muinasjutud:
● C. Collodi „Pinocchio“
● F. R. Kreutzwald „Kullaketrajad“, „Vaeslapse käsikivi“ „Tark mees taskus“
● J. Kaplinski „Kaks päikest“
Luuletused:
● E. Niit „Midrimaa“
● H. Runnel „Mõtelda on mõnus“
● L. Tungal „Lepatriinu faksiga“
● O. Arderi luuletused
● L. Hainsalu „Vanasõnamäng“
Välisautorid:
● A. Lindgren „Vahtramäe Emil“
● O. L. Kirkegaard „Kummi- Tarzan“
● M. Lobe „Vanaema õunapuu otsas“
● A. Schmidt „Viplala lood“
● J. Milne „Karupoeg Puhh“
● F. Baum „Võlus Oz“
● R. Dahl „James ja hiigelvirsik“ „Charlie ja śokolaadivabrik“ „Danny, maailma parim“
- C. Lewis „Lõvi, nõid ja riidekapp”
Nüüd peaks Sul põnevat tegevust küllaga olema. Eks see ole vana tõde, et
inimesega, kes palju loeb, on huvitavam vestelda ja tema silmaring on väga avar.
Toredat lugemislusti!
kolmapäev, 3. juuni 2009
teisipäev, 2. juuni 2009
Kilplaste saladuste jälil
Kes need kilplased õieti on?
Seda saladust oleme püüdnud juba pikemat aega lahendada. Eelmise nädala kolmapäeval vaatasime etendust "Kilplased". See etendus andis väga hea ülevaate kilplaste elust ja olust. Et kõike ikka veel paremini teada saada, külastasime täna Kilplalat. Kilplala asub Järvamaal Müüsleri külas.
Seal proovisime ise ka seda kilplaste elu - sõitsime kepphobustega, ajasime valvuriga põrsaid taga, mängisime naljakaid sportmänge. Lõpuks veel mõõdeti vorstiga meie pea ümbermõõtu. Seda ikka selleks, et teada saada, kes on täitsa kilplane ja kes ülearu kilplane. Meie klassis oli mõlemat liiki tegelasi.
Mälestuseks sai igaüks kaasa maalida ühe tassi. Siit väike õpetus: lase tassil järgmise päevani kuivada. Seejärel aseta tass ahju ja kuumuta seda 150 kraadi juures 35 minutit. Nüüd peaks värv kenasti kuivanud olema.
Nüüd võite pilte vaadata. Uurige, kas mõni kilplane ka silma hakkab?
Seda saladust oleme püüdnud juba pikemat aega lahendada. Eelmise nädala kolmapäeval vaatasime etendust "Kilplased". See etendus andis väga hea ülevaate kilplaste elust ja olust. Et kõike ikka veel paremini teada saada, külastasime täna Kilplalat. Kilplala asub Järvamaal Müüsleri külas.
Seal proovisime ise ka seda kilplaste elu - sõitsime kepphobustega, ajasime valvuriga põrsaid taga, mängisime naljakaid sportmänge. Lõpuks veel mõõdeti vorstiga meie pea ümbermõõtu. Seda ikka selleks, et teada saada, kes on täitsa kilplane ja kes ülearu kilplane. Meie klassis oli mõlemat liiki tegelasi.
Mälestuseks sai igaüks kaasa maalida ühe tassi. Siit väike õpetus: lase tassil järgmise päevani kuivada. Seejärel aseta tass ahju ja kuumuta seda 150 kraadi juures 35 minutit. Nüüd peaks värv kenasti kuivanud olema.
Nüüd võite pilte vaadata. Uurige, kas mõni kilplane ka silma hakkab?
reede, 29. mai 2009
Rattamatk
Käisime klassiga rattamatkal. Külastasime looduskaitse alla olevaid Lubja koopaid, mida tuntakse ka kuradi-, hundi- ja röövlikoopa nime all.
Seejärel suundusime Rohuneeme kivi juurde. Sellel kivil on samuti mitu nime- Maisiniidu kivi ja Linda kivi. See kivi on Eestis suuruselt 5. kohal. Kivi kõrgus on 8,1 meetrit ja ümbermõõt 31,4 meetrit. Tegemist on rabakiviga, mis pärinev väga kaugest jääajast. Ainult natukene jäi puudu, et oleksime saanud terve klassiga kätest kinni hoides kivile ring ümber teha.
Ümbruses vaatasime üle ka Rohuneeme surnuaia ja kauni pisikese kabeli. Kuna läheduses oli vana raketibaas, siis viskasime sellele ka pilgu peale.
Suur tänu tublidele vanematele, kelle abita see matk poleks saanud toimuda.
Siit ka väike pildijäädvustus...
Seejärel suundusime Rohuneeme kivi juurde. Sellel kivil on samuti mitu nime- Maisiniidu kivi ja Linda kivi. See kivi on Eestis suuruselt 5. kohal. Kivi kõrgus on 8,1 meetrit ja ümbermõõt 31,4 meetrit. Tegemist on rabakiviga, mis pärinev väga kaugest jääajast. Ainult natukene jäi puudu, et oleksime saanud terve klassiga kätest kinni hoides kivile ring ümber teha.
Ümbruses vaatasime üle ka Rohuneeme surnuaia ja kauni pisikese kabeli. Kuna läheduses oli vana raketibaas, siis viskasime sellele ka pilgu peale.
Suur tänu tublidele vanematele, kelle abita see matk poleks saanud toimuda.
Siit ka väike pildijäädvustus...
kolmapäev, 27. mai 2009
esmaspäev, 25. mai 2009
Tallinna Botaanikaaias
Täna käisime Tallinna Botaanikaaias. Külastasime palmimaja ja giid rääkis meile toalilledest. Tegime reisi nii öelda ümber maailma. Tutvusime maailma erinevatest paikadest pärinevate taimedega, mida saab edukalt toas kasvatada. Taimi olid pärit kõrbest, vihmametsast jne.
Lahkudes said soovijad kaasa võtta ka ühe taime kodus kasvatamiseks. Ärge siis unustage see mulda pista ja selle eest hoolt kanda. Taimeks oli tups-rohtliilia.
Lahkudes said soovijad kaasa võtta ka ühe taime kodus kasvatamiseks. Ärge siis unustage see mulda pista ja selle eest hoolt kanda. Taimeks oli tups-rohtliilia.
kolmapäev, 13. mai 2009
Lõbus päev!
Täna oli lõbus päev. Eesti keele tunni ajal käisime vaatamas etendust "Sööärasöö". See oli õpetlik lugu tervislikust toitumisest. Näitlejateks olid lapsed Rocca al Mare koolist. Mõni meie klassikaaslane tundis näitlejate hulgast ära ka enda lasteaiakaaslasi.
Kell kolm algas meil aga klassiõhtu. Taaskord sai otsustatud, et teeme kostüümipeo.
Seekord pidid kõik tegelased ka ühe etteaste tegema. Peaaegu kõik said sellega hakkama. Kahjuks mõnel tegelasel jäi puudu esinemisjulgusest.
Toimus ka kõige vahvama kostüümi valimine. Väga raske oli otsustada, sest kõigil olid väga toredad kostüümid. Klass otsustas seekord anda kostüümipreemia Sandrile, kes tuli peole indiaanlasena. Siinkohal aga kõigile kiitus, kes end mõneks tegelaseks oli maskeerinud.
Nüüd aga visake pilk peale meie klassiõhtule...
Kell kolm algas meil aga klassiõhtu. Taaskord sai otsustatud, et teeme kostüümipeo.
Seekord pidid kõik tegelased ka ühe etteaste tegema. Peaaegu kõik said sellega hakkama. Kahjuks mõnel tegelasel jäi puudu esinemisjulgusest.
Toimus ka kõige vahvama kostüümi valimine. Väga raske oli otsustada, sest kõigil olid väga toredad kostüümid. Klass otsustas seekord anda kostüümipreemia Sandrile, kes tuli peole indiaanlasena. Siinkohal aga kõigile kiitus, kes end mõneks tegelaseks oli maskeerinud.
Nüüd aga visake pilk peale meie klassiõhtule...
pühapäev, 10. mai 2009
esmaspäev, 4. mai 2009
Mõtteid volbripäevast!
Volbripäeva tähistamine algab volbrilaupäeval ehk 30. aprillil ja kestab läbiöö.Alates 1980. aastatest tähistatakse seda päeva kõigi nõidade ja maagia päevana. Sel puhul korraldatakse (nõia)etendustega pidusid, tehakse lõket ja küpsetatakse vorstikesi või liha. Kindlasti on volbripäev üks neid päevi, mille kombestik on ajast aega tugevasti muutunud.
Volbripäeva saabumine tähistas kevade lõplikku võitu talve üle, kus eesti kombestikus oli levinumaks märgiks kaunviljade külv. Kõige halva eemalepeletamiseks kaasnes tuletegemine (maituli), kellade helistamine, lärmitsemine ja muud rituaalid. Lõkked tehti ainult maapinnale (näiteks: jaanituli tehti posti otsa).
esmaspäev, 27. aprill 2009
Viimsi Noortekeskuses
Tänane õppekäik viis meid Viimsi Noortekeskusesse.
Noortekeskus on koht, kuhu on oodatud 7-26 aastased noored, et oma vaba aega mõnusalt sisustada.
Keskuses saab noor vabalt oma huvist lähtuvalt aega sisustada – tulla sõpradega suhtlema, muusikat kuulata, mängida erinevaid lauamänge, piljardit, lauajalgpalli, lauatennist, kasutada internetti ning mängida arvutimänge.
Huvikeskus on avatud esmaspäevast reedeni kell 14.00- 20.00.
pühapäev, 26. aprill 2009
Võluõunad ehk naeru kätte võib surra!
Täna käisime klassiga Eesti Draamateatris vaatamas lasteetendust "Võluõunad". Selles fantaasiarohkes, mängulises ja põnevas muinasjutus sattus üks teatritrupp mitut sorti seiklustesse. Et päästa teatrit suurest õnnetusest, läks Pierrot otsima võluõunu. Neid õunu oli kahte sorti - ühed, mis ajasid nutma ning teised, mis panid naerma. Kuna Pierrot ei osanud naerda, tekkis tal vaatamata teatrihaldja keelitustele väga suur soov maitsta õunu, mis panid naerma. Sellega kaasnes aga palju sekeldusi. Pierrot muutus peale õunte söömist selliseks, milline ta tegelikult ei olnud. Naer tõis temas esile palju halbu iseloomujooni: ülbust, kiuslikkust, teiste üle naermist jne. Nagu muinasjuttudele kohane, lõppes õnneks ka see etendus hästi. Kõik tegelased mõistsid, et alati on tähtis jääda iseendaks.Mõned meist on rõõmsameelsed, mõned kurvameelsed. Õnneks oleme kõik erinevad, mistõttu huvitavam on ka maailm.
neljapäev, 16. aprill 2009
Oh, need koogid, nämmm....
Täna korraldasime koogipäeva!
Päeva mõte sündis sellest, et eesti keeles ja inimeseõpetuses oleme terve selle nädala rääkinud toitumisest. Eelkõige tutvume just tervisliku toitumisega. Aga mis elu see on, kui magusat ei saa! Lugemispalas tahtis karupoeg hirmsasti kooki, aga selle tegemine tal eriti hästi ei õnnestunud. Seetõttu otsustasime meie korraldada ühe tõelise koogipäeva.
Kooke on igasuguseid - õunakooke, šokolaadikooke, kirsikooke, kohupiimakooke... nimekirja võib jätkata lõputult. Seega pididki lapsed kodus mõtlema, milline kook neile endile kõige enam meeldib. Kui kook valitud, pidi retsepti vihikusse kirjutama. Kellel võimalusi oli, küpsetas selle ka kooli kaasa. Tore oli näha, et nii palju lapsi oli selle vaeva ette võtnud. Suur tänu teile!
Esialgu sai räägitud, et püüame välja selgitada ka meie klassi lemmiku. Kahjuks see meil ei õnnestunud. Põhjus oli ilmselge. Kõik koogid olid imemaitsvad ja maitsed väga erinevad.
Kellel soovi, sai endale ka oma lemmiku retsepti.
Kes küll oskas arvata, et ka kookidest võib isu täis saada. Pidime ju nii pikalt ootama, enne kui neid üldse maitsta saime. Lõhn meelitas meid terve päev. Kui aeg käes oli, siis kõiki ei suutnudki otsa süüa. Sellest pole aga midagi, homme on ka ju päev.
Küll on tore homme kooli minna, laual koogid ootamas!
Päeva mõte sündis sellest, et eesti keeles ja inimeseõpetuses oleme terve selle nädala rääkinud toitumisest. Eelkõige tutvume just tervisliku toitumisega. Aga mis elu see on, kui magusat ei saa! Lugemispalas tahtis karupoeg hirmsasti kooki, aga selle tegemine tal eriti hästi ei õnnestunud. Seetõttu otsustasime meie korraldada ühe tõelise koogipäeva.
Kooke on igasuguseid - õunakooke, šokolaadikooke, kirsikooke, kohupiimakooke... nimekirja võib jätkata lõputult. Seega pididki lapsed kodus mõtlema, milline kook neile endile kõige enam meeldib. Kui kook valitud, pidi retsepti vihikusse kirjutama. Kellel võimalusi oli, küpsetas selle ka kooli kaasa. Tore oli näha, et nii palju lapsi oli selle vaeva ette võtnud. Suur tänu teile!
Esialgu sai räägitud, et püüame välja selgitada ka meie klassi lemmiku. Kahjuks see meil ei õnnestunud. Põhjus oli ilmselge. Kõik koogid olid imemaitsvad ja maitsed väga erinevad.
Kellel soovi, sai endale ka oma lemmiku retsepti.
Kes küll oskas arvata, et ka kookidest võib isu täis saada. Pidime ju nii pikalt ootama, enne kui neid üldse maitsta saime. Lõhn meelitas meid terve päev. Kui aeg käes oli, siis kõiki ei suutnudki otsa süüa. Sellest pole aga midagi, homme on ka ju päev.
Küll on tore homme kooli minna, laual koogid ootamas!
Tallinna lähiümbruse joad
Käisime kolmapäeval õppekäigul. Külastasime Tallinna lähiümbruse jugasid.
Alustasime Vääna jõest. Seal saime imetleda Vahiküla juga. Ümbrus oli üpris vesine ja porine, aga seevastu juga veerohke. Vesi voolas nii, et vahututid järgi. Kellel kummikud jalas olid, said ise ka mõne paekivist astme peal jalgu leotada. Meiega oli kaasas giid Martin, kes rääkis nii mõndagi huvitavat. Saime teada, et nende jugade ja jõgede kallastel kasvab Eestis ainukese kohana selline taim nagu põõsasmaran. See põõsas õitseb suviti väga kaunilt.
Seejärel suundusime Türisalu pangale, kus tutvusime Türisalu jõestikuga ja tegime 2 km pikkuse matka piki merekallast. Seal saime imetleda kõrget klinti ja murdunud paekivi mürakaid.
Edasi sõitsime Keila joa juurde. See juga on 6 meetrit kõrge ja Eestis kõrguselt kolmandal kohal peale Valaste juga (30m) ja Jägala juga (7m). See juga andis juba hea ülevaate, mis need joad üldse on.
Jäänud oli veel Treppoja joastik. Seal oli oja 5m-15 m laiune ja kokku kuus astangut. Julgemad said proovida ka tammi ületamist. Põnevaks tegi selle asjaolu, et sellest oli 1m pikkune jupike puudu. Nüüd said poisid enda hüppeosavust näidata.
Õppekäik lõppes mereäärse piknikuga. Tegime lõket ja kinnitamise keha. Kallasime kummikutest vett välja ja kuivatasime sokke. Tegime ka hea avastuse - sokke asendavad väga hästi ka sõrmikud. Jõudsime ühisele teadmisele, et järgmisel korral peavad igaks juhuks kaasas olema tagavarasokid, ega vahetusjalatsidki halba tee. Peale selle jäi ka aega niisama jooksmiseks ja hullamiseks.
Nüüd saad piltidelt mõistatada ja meenutada, milline mingi juga oli. Kas tunned kõik kohe ära?
Alustasime Vääna jõest. Seal saime imetleda Vahiküla juga. Ümbrus oli üpris vesine ja porine, aga seevastu juga veerohke. Vesi voolas nii, et vahututid järgi. Kellel kummikud jalas olid, said ise ka mõne paekivist astme peal jalgu leotada. Meiega oli kaasas giid Martin, kes rääkis nii mõndagi huvitavat. Saime teada, et nende jugade ja jõgede kallastel kasvab Eestis ainukese kohana selline taim nagu põõsasmaran. See põõsas õitseb suviti väga kaunilt.
Seejärel suundusime Türisalu pangale, kus tutvusime Türisalu jõestikuga ja tegime 2 km pikkuse matka piki merekallast. Seal saime imetleda kõrget klinti ja murdunud paekivi mürakaid.
Edasi sõitsime Keila joa juurde. See juga on 6 meetrit kõrge ja Eestis kõrguselt kolmandal kohal peale Valaste juga (30m) ja Jägala juga (7m). See juga andis juba hea ülevaate, mis need joad üldse on.
Jäänud oli veel Treppoja joastik. Seal oli oja 5m-15 m laiune ja kokku kuus astangut. Julgemad said proovida ka tammi ületamist. Põnevaks tegi selle asjaolu, et sellest oli 1m pikkune jupike puudu. Nüüd said poisid enda hüppeosavust näidata.
Õppekäik lõppes mereäärse piknikuga. Tegime lõket ja kinnitamise keha. Kallasime kummikutest vett välja ja kuivatasime sokke. Tegime ka hea avastuse - sokke asendavad väga hästi ka sõrmikud. Jõudsime ühisele teadmisele, et järgmisel korral peavad igaks juhuks kaasas olema tagavarasokid, ega vahetusjalatsidki halba tee. Peale selle jäi ka aega niisama jooksmiseks ja hullamiseks.
Nüüd saad piltidelt mõistatada ja meenutada, milline mingi juga oli. Kas tunned kõik kohe ära?
Tellimine:
Postitused (Atom)