Vastlapäev on liikuv püha, mis on igal aastal noorkuu esimesel teisipäeval, 7 nädalat enne lihavõtteid. Kuupäev võib nihkuda umbes kuu aja piires (18.01 – 7.03) Vastlapäeva nimetatakse veel lihaheite-, pudru- ja liupäevaks.
Üheks põhiliseks tegevuseks vastlapäeval on LIULASKMINE. Liulaskmisega käis kaasa uskumus,et mida pikem liug, seda pikem lina. Liugu lasksid nii noored kui vanad, kindlasti pidi nende hulgas olema pereema. Vastlaliug ennustas head rõõmsat aastat üldse.
Väga oluliseks peeti sel päeval SEAJALA SÖÖMIST , neid keedeti koos ubade ja hernestega. Seajalgu söödi selleks, et sead hästi kasvaksid ning nende jalad kõveraks ei läheks ning seejuures ei hammustatud kunagi leiba kõrvale. Arvati nimelt, et kui seajalgade kõrvale leiba süüa, siis kevadel, kui notsud laudast välja lastakse, lähevad nad otse rukkisse. Seajalakondid tuli kokku korjata ja sigadele anda, et need edeneksid ja suvel koos püsiksid. Kontidest valmistati ka VURRI.Vurri valmistamiseks puuriti seakonti kaks auku, pisteti neist nöör läbi ning mänguasi oligi valmis. See pakkus lusti nii lastele kui ka täiskasvanutele. Kui sul kodus konti ei ole, siis võid vurri teha ka nööbist.
Uuemal ajal on tehtud vastlaputru ja vastlakukleid, küpsetatud leiba. Kellel aega on, siis siin on üks variant, kuidas teha vastlakukleid:
Koduste vastlakuklite valmistamine
75 g võid või margariini
3 dl piima
50 g pärmi
0,5 tl soola
0,5 dl suhkrut
2 tl kardemoni
8 - 9 dl nisujahu
määrimiseks 1 muna
Vahukoore asemel võid täidist ka muuta:
- 2 dl vahukoort, 200 g mandlimassi
- 2 dl vahukoort, 2 dl maasika- või murakakeedist
- 100 g hakitud mandleid, kukli sisu, 1 dl suhkrut, 2 dl vahukoort
Tänapäeval lastakse enamasti liugu ja süüakse hernesuppi ja vastlakukleid. Vastlapäev on ka tänapäeval tuntud püha, mida kõik pered tähistavad.
Mine ka Sina õue ja tee üks pikk vastlaliug. Koolis tähistame vastlapäeva reedel. Siis vaatame uisuväljakul, kes kõige paremini libiseb!
1 kommentaar:
väga tore päev on see
Postita kommentaar